Printable logo
  Vali teksti suurus   T   T   T



Viivika Orula oli Zonta Pärnu Klubi president aastatel 2006-2008


Zonta Pärnu klubi loodi 15 aastat tagasi. Ma ei olnud juures, kui kogunesid klubi asutajaliikmed, aktiivsed naised, kes tahtsid muutunud ühiskonnas midagi uut teha. See oli soov end kiiresti siduda meie taasiseseisvunud riigile ja meile avanenud maailmaga.

Lugedes aastate taguseid protokolle, saab selgeks, et käsile võeti tollele ajale omaste väga valusate probleemide lahendamine. Ühiskond ei olnud selleks valmis, ometigi osutusid Zonta Pärnu klubi naised teerajajateks algatusele, millega nüüd omavalitsused tegelevad, näiteks beebipakkide tegemine, iibefondi rajamine, andekate laste tunnustamine ja stipendiumide andmine.

Aeg 1990. aastate alguses oli teine ja majanduslikud võimalused kesised ka Zonta Pärnu klubi asutajaliikmetel. Rahvusvahelises organisatsioonis osalemine nõuab ka märkimisväärselt suuri isiklikke rahalisi kulutusi. Mõistan, miks naised lõpuks taandusid ja Zonta Pärnu klubi oli hääbumas. Ometi peame just neile naistele olema lõpmatult tänulikud, et nad tõid Pärnusse uue, rahvusvahelise heategevuskultuuri.

Zonta Pärnu klubi sai uue hingamise 2004. aastal ja klubisse astus korraga 16 uut liiget. Energilised, heatujulised, valmis tegutsema. Just sel pöördelisel aastal kutsuti ka mind Zontaga liituma.

Headus on olnud minu suure ja ühtehoidva suguvõsa läbiv elustiil. Liitununa rahvusvahelise organisatsiooniga, saan eelkõige saata head tegemise sõnumi kogukonnale, ühiskonnale, et ka teistel tekiks mõte teha midagi head. Endale, lähedastele, naabritele, sõpradele, hädasolijatele. Kõlav on üleskutse „Aita teha head!“. Kui saame klubiga algatada uue mõttevahetuse, uue tava, leida uued abivajajate sihtrühmad ja nende mured päevavalgele tuua, siis arvan, et oleme kui organisatsioon end õigustanud.

Imetlen siiralt oma Zonta-õdesid, kellega elu on mind kokku viinud. Olen tohutult uhke oma väikese tütre üle, kes tänu minu pidevale Zonta-vaimustusele toetab iga heategevusloteriid, paneb raha korjanduskasti ja klassiga ekskursioonile minnes palub mul anda toidupoolist kaasa nii, et seda jaguks ka klassivennale, kelle kodus on majanduslikke raskusi.

Zonta Pärnu club was founded 15 years ago. I was not here, when those active women, who wanted to do something in our newly changed society, gathered. They had a wish to be actively connected with a new opened world.

While reading minutes written down years ago, one can notice that the first club members decided to deal with problematic issues. The new society was not ready yet for some approaches and therefore it happened that Zonta Pärnu club started initiatives as baby-packages, to give support for talented youngsters and different fund-raisings.
The time was different in the beginning of the 90s and the economical situation was difficult for Zonta club members too. And as belonging to the international organisation was not easy to manage, I understand why so many women decided to leave and the club became a very small one. However, we are very thankful for those special women who brought Zonta and international charity ideas into Pärnu.
Zonta Pärnu club was reborn in 2004 when 16 new members joined at the same time. This was the year when I was also asked to be a member in Pärnu Zonta club.

Goodness has been a lifestyle for my very big and unified family. But being a member in international organization, I can send a message to the wider target groups, to the society, that others also would get an idea to do something good. To yourself, neighbours, friends, to those who need help. It is nice saying, “Help to do good". If our club can start new public discussion, new trends, find those who need help and have not been noticed so far, then we have justified ourselves as organisation.
I admire our Zonta sisters, I am also very proud of my little daughter who thanks to my Zonta experience and created value supports every charity project. When going to class excursions, she always asks me to give enough food with her, because she wants to give also something to her classmate whose family's economic situation is not so good.