Zonta klubisse kutsus mind selle asutajaliige, disainer Malle Lauk, keda tundsin tööalaselt. See oli 1998. aasta sügisel. Mäletan esimest koosolekut teater Endla bürooruumides, kus oli laual kausitäis Mercedese (Merimaa) marineeritud kuuseriisikaid ja Luule Luuse rääkis malbelt oma näitusest. Kõik oli uudne ja põnev.
Klubi delegaadina võtsin 2002. aasta kevadel osa Pietarsaaris piirkonna koosolekust. Seal sain esimese tunnetuse Zonta kui rahvusvahelise organisatsiooni olemusest, väärtustest, mis võimelised muutma maailma ja teadmise, et tahan sinna kuuluda.
Päris zontaks olemine algas 2002. aasta sügisest, kui mind valiti klubi presidendiks. See oli väga keeruline aeg, palju asutajaliikmeid oli lahkunud, liikmemaksu maksis  9-10 ja tegutses veel vähem. Jätkasime projekti “Andekas laps", toetusraha saamiseks müüsime ülelinnalisel jõululaadal taimeteed ja ravimteepuru. Klubi 10. sünnipäeval korraldasime konverentsi “Roheline Pärnu - Agenda 21", osalesid ka teiste klubide zontad.

Hakkasin käima piirkonna koosolekutel Soomes, Eesti zontade seminaridel ja klubiüritustel. Iga konverents ja kohtumine andis teadmise, et ajame õiget joont. Aga - 2003. aasta talvel olime Pärnu klubiga küsimuse ees, kas see kaotada ja Zonta eesmärkidele pühendunud liikmed liita mõne teise klubiga. Midagi otsustavat tuli teha ja see oligi - meie uus algus! Minu siiras tänu Ene Allikule Viljandist ja Tiina Rebasele Tartust, kelle toetus ja usaldus andis mulle energiat, kuigi mõnikord oli jaks otsas.

2005. aasta kevadel korraldasime uuenenud koosseisuga Pärnus 20. piirkonna kevadkonverentsi ja üllitasime sel puhul ajakirja.
Olen õnnelik, et meie klubi jäi, et selles on nii palju suurepäraseid SUURE HINGEGA naisi.    


Maire Nigul 2002-2004

I was invited to the club by one of the founders of the club, the designer Malle Lauk, whom I knew from work. It was autumn 1998. I remember the first meeting in the Endla office, there was a bowl of marinated mushrooms, delicious lactariuses and Luule Luuse spoke suavely about her exhibition of paintings. Everything was new and exciting. In 2002, I took part in district meeting in Pietarsaari, where I got the first impressions about Zonta being an international organisation; its values, what can change the world and the knowledge that I want to belong there too. The real Zonta time started in autumn 2002, when I was elected the president. It was a very complicated period, many founders had left the club, and 9-10 members paid the membership fee and even less people participated actively.

We continued the “Talented Child" project, raised money by selling herbal tea at the town Christmas Fair. On the 10th anniversary of the club, we organised the conference “Green Pärnu - Agenda 21", the members of the other clubs participated too.
I started to go to district meetings in Finland, to Estonian Zonta seminars and club events. Every meeting gave a cognition that we are on the right track. However - in winter 2003 we had a serious question to answer - whether to abolish the club due to falling number of members and compound the few devoted members with some other club or not. We had to do something crucial and it was - our new beginning!
I am sincerely grateful to Ene Allik from Viljandi and Tiina Rebane from Tartu, whose support and trust gave me energy, although sometimes I had no strength left. In 2005, we organised District 20 Pärnu conference and published the magazine.
I am happy, that the club stayed and there are many wonderful women with a GREAT SOUL.